Miks ja millal on vaja detailplaneeringut?
Planeerimisseadus §3
(link Planeerimisseadusele Riigi Teatajas)
(2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:
1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
3) maa-ala kruntideks jaotamise korral.
Seega ei rajata detailplaneeringute alusel ainult uusi kinnisvarakülasid ega tehnoparke, vaid seda võib vaja minna igal maaomanikul.
Detailplaneering on rohkem kui lihtsalt krundijaotus. Paika pannakse liiklusskeem, arhitektuursed tingimused, tehnovõrkude kulgemine, seatakse krundiomanike kohustused ja õigused, kaitstakse loodust ning luuakse turvalisust. Ka väiksemahulise planeeringuga saab mõjutatada piirkonna üldmuljet.
Planeerimise protsess võtab enamasti üle aasta aega, sest see koosneb mitmest etapist ning kaasab palju osapooli. Tähtis on teada, et planeerimine on igal tasandil avalik - igaühel on õigus tutvuda lahendusega planeeringu avalikul väljapanekul ning esitada vastuväiteid või ettepanekuid. Õnneks on viimasel ajal inimesed teadlikumaks saanud ning osalevad julgelt oma elukeskkonna kujundamisel.
Protsess
Planeeringu algatamiseks on vaja esitada taotlus koos dokumentide ja esialgse eskiisiga. Vajalikud dokumendid erinevad ka omavalitsuste piires ning alati tuleb konkreetselt üle küsida. Esialgne eskiis tasub ka kohe planeerijalt tellida, sest nii saab töö sujuvama ja läbimõeldud alguse. Tavaliselt aitame meie lisaks eskiisi joonise ja selgituse koostamisele ka taotluse ja muude dokumentide täitmisega.
Planeeringu algatamisel väljastab omavalitsus lähteülesande - seal on kirjas tingimused, millele planeeringulahendus vastama peab. Samuti tuleb taodelda tehnovõrkude haldajatelt tehnilised tingimused ning teha koostööd naabritega. Vaja läheb ka värsket geoalust. Töö käigus valmib tavaliselt mitmeid eskiise ja variante, et lõpptulemus oleks võimalikult parim. Peale kooskõlastusi, esitlusi ja läbirääkimisi võtab omavalitsus planeeringu vastu ning seejärel kehtestab selle.